Ollepa Algkool töötas aastatel 1954-1968. See aeg ei ole küll väga pikk,

kuid siiski on jäänud omad mälestused ja fakt, et Ollepas on antud

kooliharidust on meenutamist väärt. Järgnevalt endise õpetaja

L. Kuusiku mälestused.

  

Ollepa Algkool on asutatud Türi rajooni ajal. Mõtte algatajaks on olnud Türi rajooni haridusosakonna juhataja sm. Veltbach. Esimest aastat töötas kool 1954/55 õ.-a. Samas majas, mis oli aga ümber ehitamata. Esimese õpetajana töötas Vaike Mets, kes hiljem siirdus õpetajaks Retlasse. Järgmisel aastal 1955/56 õ.-a töötas kool Harju talus, algul veel ühekomplektilisena ja 1956/57 a. kahekomplektilisena. Õpetajateks olid Milli ja Villem Niglas`ed (kuni 1962. aastani. 1955. a. alustati praeguse koolimaja,  mis varem kuulus külanõukogule ja kus varem ka töötas külanõukogu, ümberehitamist riiklike kapitaalremondi summadega ja Ollepa kolhoosi tööjõuga. Ruumid ehitati täiesti ümber ja korterid teisele korrusele. Vanast majast jäänud ainult pisut alusmüüri ühest nurgast. Praegusesse majaraamatusse on Milli Niglas sisse kirjutatud 12.IV 1957, mis tõenäoliselt märgib ümberehituse lõppu. Milli Niglas on sündinud 3.III 1925 a. ja lõpetanud Tallinna Õpetajate Seminari. Villem Niglas - koolijuhataja 22.V 1926 ja lõpetanud Türi Keskkooli. Õpetajad Niglased on käskirjaga tööle kinnitatud 20.VIII 1956. a.Nad lahkusid Ollepast 1962. a. sügisel. Villem Niglas asus edasi õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti.
Koolijuhatajana on siin töötanud Toomsoo, Ella (sünd. 11.IX 1911), kes läks siit Türi  Keskkooli keetjaks(?), kus töötab praeguseni. Toomsoo, Ella on lahkund 1959. a. 27. VIII (sisse kirjutatud 29.IV 1955).
1962.a. 1. septembril asus koolijuhatajana tööle Tammiksaar , Elle Eduardi t., kes 1941. a. on lõpetanud Tallinna Õpetajate Seminari. Elle Tammiksaar on sündinud 1922. a. 25. I.
Samal aastal asus õpetajana tööle Ujamägi, Ellen Aleksandri t. sündinud 30.XII 1923 a., olles omandanud õpetajakutse Rakvere Pedagoogilises koolis. E. Ujamägi viidi 1964 a. 1. sept. üle Paide Rajooni Mündi Algkooli juhatajaks. Üleviimise põhjuseks oli kooli ühekomplektiliseks jäämine. Õpilaste arv - 18 oleks aga võimaldanud töötada kahekomplektilisena. Miks õp. Tammiksaar taotles kooli jäämist ühekomplektiliseks, on käesolevate ridade kirjutajale teadmata.
1959.a. 1. septemberil on koolijuhatajana tööle asunud Sprenk, Asta - Valentine, Jaani t.(6 kl. Riisipere Algkool.Sünd. 22.V 1923),kes 15. detsembrist 1963.a. Asus tööle Ollepa kolhoosi lüpsjana.
1963.a asus koristajana tööle Olberg, Juuli, kes töötas siin  kuni 1. IX 1965. Samal ajal lahkus töölt ka koolijuhataja Tammiksaar, Elle, kes siirdus perekondlikel põhjusrel tööel Loksa Keskkooli algklasside õpetajaks.
1. septembrist 1965 a. asus koolijuhatajana tööle Kuusik, Linda Jaani t., sündinud 23.IV 1923 a. L. Kuusik on lõpetanud Haapsalu Pedagoogilise kooli . Varem töötas Viljandi Rajooni Lätkalu(?) Algkooli juhatajana, kust pidi lahkuma sealse kooli koosseisude vähenemise tõttu.
Samal ajal asus koristajana tööle Hendrikson, Õie Jaani t., sünd. 8.II 1926.a. Ja lõpetanud Viljandi I Gümnaasiumi. Sellele kohale asus ta tervislikel põhjustel, olles enne töötanud Ollepa kolhoosis arvestajana.
Õpetajana töötab alates 20. okt. 1964.a. Puusepp, Anne Tooma. t., sünd. 25.II 1940.a. olles lõpetanud Türi Keskkooli.
Õpilaste arvude kohta võib märkida järgmist:
1959/60      27 õpilast
1960/61      28
1961/62      26
1962/63      26
1963/64      20
1964/65     18
1965/66     17
õp.Niglased juhendasid koolis laste rahvatantsu rühma ja Villem Niglas pani kokku lasteorkestri,mis käis ka Põltsamaal esinemas, kooli oma näiteringi,juhendajsid V.Niglas ja M.Niglas
Eelpool märgitud read on kooskõlastatud rahvasuust kogutud andmete põhjal ja arvulises ja tähtpäevade osas on kasutatud vähest järelejäänud dokumentatsiooni. Kooli dokumentatsiooni on järele jäänud sm. Tammiksaare ajast, kuid õp. Niglase ajast pole jäänud pea-aegu midagi.
Materjali kogumisel on abistanud Ollepa põliselanikud Paas, Õie - praegu töötab Ollepa kolhoosi raamatupidajana ja Kuusik, Jaan - töötab praegu kolhoosi metsavahina.Nimetatud seltsimeeste lapsed on õppinud Ollepa Algkoolis. Samuit olen rääkinud pikemalt ühe esimeste aastate õpilasega Peeter Viismaga, kes jutustas oma mälestustes sellest, kuidas ta alustas kooliskäimist siis, kui kool asus Harju talus. Ruumid seal on olnud viletsad ja külmd. Talv otsa on olnud aknaruudud eest ära. Seda on asendanud käterätt, millest talvel on lumehanged klassi läbi sadanud.Kooli 12-aastase olemasolu kestel on kool praeguses majas ja praegusel kujul töötaud 9 aastat. Kuna eelnevate õppeaastate kohta puuduvad andmed, siis kirjutaksin pikemalt kooli 12-st aastast.
1965/66 õppeaasta.
1965.a. 1. sptembril asus kool tööle kahekomplektilisena.I klass - 4 õpilast, II klass -  4 õpilast, III klass - 4 õpilast ja IV klass - 5 õpilast. Kokku 17 õpilast. Klassikomplektideks olid liidetud I+III ja II+IV klass.
I+III klassi juhatajks oli õpetaja Puusepp, Anne, kes okt-veeb. Oli dekreetpuhkusel. Teda asendas samal ajal pensionär- õpetaja Männik, Emilie Kolust.
II+IV klassi juhatas õpetaja Kuusik, Linda.
Kooli tööle asudes tuli hakata võitlema mõningate raskustega nii õppe - kui kasvatustöös.
Ka head oli palju, millest rääkida nagu õpilaste ladus lugemisoskus kõikides klassides.Ka jutustasid õpilased loetut hästi edasi. Samuti arvutasid õpilased hästi peast.
Peamised raskused olid: halb kirjalik väljendusoskus eesti ja vene keeles, halvad ja lohakad käekirjad ning kasvatusraskusena õpilaste kollektiivsustunde puudumine.Üksteise suhtes olid vaenulikud,tunti kahjurõõmu naabri ebaõnnest.
Õppeaasta alguses töötasime läbi “Töö vihikuga”, et õpetajad ise oleksid kindlad nõudmistes ja nõuded saaksid ühtlustatud. Peamiseks raskuste ületamise vahendiks oli individuaalne töö õpilastega,nii õppe - kui kasvatustöö osas. Teatavar edu saavutasime vihikute kujunduse osas Enn ja Mati Eelmäe juures kiitusega edusammude puhul. Passiivseks pealtvaatajaks jäi kõikides õppetundides Urmas Kaldma, kellele käsitletav materjal polnud jõukohane, kes oleks pidanud juba varem klassikursust kordama jääma. Sai vesteldud nii isaga kui ka emaga ja need käisid Urmasega ka igasugustel arstlikel kontrollidel, kuid midagi ei avastatud. Suuri raskusi oli ka Jaan Pendiga, kes tuli kooli täiesti arenemata ja ebakooliküpsena. Lisaks veel ema “liigne hooldamine”, mistõttu puudus rohkem kui poole kooliaastast.Nii tuli Jaan Pent jälle klassikursust kordama jätta. Samuti puudus ka Maie Pent III klassist. Kui õpetajad nõudsid puudumistõendeid, siis lapsevanem Pent tuli alati pahasena kooli ja lubas oma lapsed viia mujale kooli, sest siin neid kiusatavat ja samas koolis olevat ta ta teisi lapsi ka varem kiusatud. Pikkade ning veenvate vestlustega suutsin sm. Penti veenda kehtivate pedagoogiliste tõdede õigsuses ja nende kehtivuses ka temalaste jaoks.
Tublidena õppetöös paistsid silma II_IV kl. Merike Kuusk, Vaike Valk ja Mati Eelmäe. Raskused eesti ja vene keeles kirjalikult jäid püsima Toivo Rahnelil kes kordab klassikursust ja on ka varem korranud.Kuna ta aga on väga tööarmastaja ja valib esimesel võimalusel enesele elukutse ning asub tööle koduste olude tõttu, siis tuleb tal lasta lõpetada.
I-III klassis oli raskusi eesti keeles kirjalikult Gunnar Kasega, kes aga aasta jooksul paranes tunduvalt. Ka II-IV klassis tegin rohkesti kirjalikke töid ja eraldi üksikutega lisaks etteütlusi, siis mõningal määral paranes eesti keele kirjalik väljendusoskus.Ka paranes kirjandite kirjutamisoskus. Kollektiivsustunde korrastamiseks korraldasime kooliväliseid üritusi võimaluste piires, tõstin esile tagasihoidlikumad ja pidurdasin liigaktiivseid. Mõningat edu saavutasin, kuid see küsimus jääb tulipunkti järgmiseks õppeaastaks. Häid tulemusi andsid kasvatustöös esinemised väljaspool kooli, kus peab küll mainima nende head esinemisdistsipliini. Ka koolipeod olid headeks tuleproovideks.Ka suvise vaheaja üritused on selle eesmärgi tunnistuseks: ekskursioonid Paide ja Viljandisse ning organiseeritud töö kolhoosipõldudel ja isetegevuslike ette kannete õppimine kolhoosiklubi noorteringides.
Möödunud kooliaasta raskused jäävad vähendatutena püsima veel ka järgmisse kooliaastasse.Klassivälistest ringidest tuleb märkida õpilasorkestritööd ja ka tööd pioneeriorganisatsioonis, mis aitas omakorda kaasa ka korra ja distsipliini kasvatamisele koolis.
1966/67 õppeaasta.
Kool töötas nelja klassiga, mis olid ühendatud kahte klassikomplekti.(I+IIja II+IV).
I+III klassi juhatajaks oli õpetaja Kuusik, kes töötas koolis ka eelmisel õppeaastal ja II+IV klassi juhatajaks oli Maie Kepp, kes asus tööle Ollepa Algkooli Harju Rajooni Aegviidu 8- klassilisest koolist ning õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt II kursusel.
Õpilaste arv oli 17. Õppeaasta jooksul tuli juurde Enn Riisenberg I klassi ja lahkus Aarne Pärl Villevere 8-klassilisse kooli internaadi kasutamise vajaduse töttu.
Võrreldes eelmise kooliaastaga oli mõningal määral kasvanud kollektiivsustunne, mis aitas kaasa ka vastutustunde kasvul.Erilisi kasvatusraskusi ei esinenud. Küll aga oli raskusi puudulike hinnetega üksikutel õpilastel nagu Urmas Kaldma. Klassijuhataja  Kepp pidas küll tihedalt sidet koduga, kuid koduse kasvatuse puudjääkide tõttu oli Urmas sunnitud jääma IV klassi kolmandaks kooliaastaks. Nimetatud õpilane koos oma vennaga vanemaist täiesti üle ning sõnakuulmisavaldused olid formaalsed. Enda õigustustamiseks süüdistasid lapsevanemad lapse klassijuhatajat, kes küll pidevalt töötas Urmasega individuaalselt.1967/68 õppeaastaks paigutati Urmas Villevere 8- klassilisse kooli internaati, et kindlustada talle pidev õppeülesannete täitmmine.
Õpilaste Pentide osas oli tunduvalt paranenud igapäevane koolikohustuse täitmine, mis aitas kaasa ka õppeedukusele ja nimetatud õpilased lõpetasid poolelioleva klassikursuse.
Pidevalt tuli individuaalselt töötada  III klassi õpilastega Villevelt ja Eelmäe eesti keeles kirjalikult, mis andis mõningaid tulemusi, eriti Eelmäe, Mati juure.
1966/67 õppeaasta lõpuks lõpetasid klassikursuse 16 õpilast 17-st.
Kooli varustamine küttega külanõukogu ja kohaliku kolhoosi poolt oli hea.Ka andis kolhoos abi oskustööliste näol remondi teostamisel.1967 aastalõpul parandati ka koolimaja katust, kuid ka see teistkordne parandamine ei andnud tulemusi.Katus jooksis mõningal määral ikkagi läbi.
Aktiivselt abistas kooli ka lastevanemate komitee, eesotsas komitee esimeha Arnold Kullamaaga organiseerides abi kooli kütte saagimisel.
1966/67 õppeaastal lõpul oli ette näha kooli muutumist ühekomplektiliseks järgmiseks kooliaastaks.
1967/68 õppeaasta.
1967/68 õppeaastatel töötas kool ühekomplektilisena õpilaste arvu vähenemise tõttu.Õpilaste arv klasside kaupa oli õppeaasta algul  12 õpilast. Õppeaasta jooksul lahkusid Kurn, Õie - Villevere 8- klassilisse kooli internaadi vajaduse tõttu ja Kruusmaa Harry - Rakvere rajooni.
Klassikursuse lõpetasid :I klassis 3 õpilast(kõik),II klassis 2,kordama jäi klassikursust Margus Kaldma, kuna ei soovitanud suvist tööd eesti keeles kirjalikult, II klassis 3(kõik) ja IV kalssis 1(kõik).
Õpetajana töötas Kuusik, Linda. Õpilasorkestriga töötas vanemate endi poolt organiseerituna Järvekülg Aleksander(kunagine kohalik koorijuht).
Kuigi kool töötas ühekomplektilisena, suudeti siiski läbi võtta õppeainete programmid ettenähtud ulatuses.Kuna koolipere oli väike, polnud ka raskusi distsipliiniga. Võõrkehaks oli Võhma 8- klassilisest koolist välja suunatud ülekasvanud õpilane Viktor Suur.Õppeaasta algul oli raskusi täiesti omapead elanud Arvi Nüganeniga, kes aga aasta jooksul omandas vajalikud harjumused.
Töötas ka lastevanemate komitee(sm. Villevelt, Rõuk, Kurn), kes abistas nääripeo korraldamisega ja toitlustamise organiseerimisel.
Koristajana töötas Nüganen, Anna-Maria, kes keetis ka õpilastele lõunat, saades selle eest lisatasu (2.- rbl. õpilaselt kuus)
Kogu eelneva jutu on üles kirjutanud Linda Kuusik.

VARIA
1955 avati Ollepal Algkool.
Koolimaja ASUS MAJAS, KUST JUUNIS KOLIS VÄLJA RAAMATUKOGU. KOOLI  KASUTUSES OLI ALUMISEL KORRUSEL kaks suurt klassiruumi. Ülemisel korrusel olid õpetajate eluruumid.Kuna raamatukogu koilis ruumidest välja alles juunis, siis ei saanud kool 1,. septembril alustada selles majas, vaid kool alustas endises Naela talus (Harju juures), kus töötati paar kuud. Naela talus oli varem lasteaed


Ollepa Algkooli õpilased läbi aastate  (Marika Hiis)


  • Mall Vaheoja
  • Vilma Nüganen                   
  • Ülle Põldma(Välimäe)
  • Tiiu Sprenk
  • Merike Tani
  • Silvi Laur
  • Harry Kruusmaa
  • Enn Riisenberg
  • Aarne Pärl
  • Niglas Jüri
  • Niglas Sirje
  • Tiina Teder
  • Imbi Ani (Vaheoja)
  • Jüri Kuusik
  • Õie Kurn
  • Mati Riga
  • Villevelt
  • Riho Traks
  • Inge Rahnel
  • Toivo Rahnel
  • Arvi Nüganen
  • Eda Kuusik
  • Maili Rõuk
  • Jaan Kuusik
  • Pent Jaan
  • Pent Maie
  • Gregor Kai
  • Paul Paas
  • Gregor Reet
  • Urve Timps
  • Rein Laur
  • Peeter Silla
  • Enno Tuudelepp
  • Peeter Paas
  • Jaan Vaheoja
  • Kaarel Hendrikson
  • Tiit Kuusik
  • Enn Loigu
  • Ants Sults
  • Peeter Viisma
  • Arno Laur
  • Milvi Kändma
  • Halje Toomsoo
  • Eha Sprenk
  • Eva Vaheoja
  • Elve Elbla (Nukka)
  • Elgi Elbla (Kriivason)