Lühike ülevaade ollepa raamatukogu ajaloost

 

Ollepa raamatukogu eellugu

 

Ollepa küla elanikud on olnud läbi aegade tuntud suure lugemishuvi poolest. Raamatukogu jõudis Ollepasse küll alles 1949 aastal, kuid raamatute kättesaadavus on olnud enne seda ka lugemisringide kaudu. Ollepa külas on enamik majadest talumajad kus on elatud traditsiooniliselt põlvkonniti. Järjepidevus on taganud teatud stabiilsuse ja hoiakud, mida ei ole murda  suutnud ükski valitsus. Ollepa küla rahvas elab justkui oma elu, oma teatava uhkuse ja rütmiga. Palju on aidanud inimesi rasketel perioodide hakkama saada just raamatud.

Rassi Lugemisring

 

Esimene teadaolev dokument on 27.04.1924a. Tekstis on antud ülevaade Rassi lugemisringi tegevusest 1924.aaastal. Lugemisring  loodi 22.dets 1922a Jüri Rõuk´i algatusel kes annetas „kaunikese summa“ raamatuid, ja registreeriti Viljandi – Lelle Rahukogu poolt. Asutajaliikmeid oli 12 ja aasta lõpuks kasvas liikmete arv juba 49-ni.

Kabala - Rassi raamatukogu

 

01.01. 1946a asutati Kabala vallas Rassi külas Kabala-Rassi raamatukogu. Asukohaks abimetsaülema majas eraldatud 16 ruutm tuba. Juhatajaks oli abimetsaülem Markus Torim. Raamatuid saadi Tallinnast. 1948.a oli raamatukogu 996 raamatut ja 96 lugejat (sellest 24 last) . Sama aasta maikuust asus raamatukogu juhatajana tööle Helmi Vahter.

Pibari lugemisring

 

Pibari lugemisringi ametlikuks asutamisaastaks on 1935.a. Esimene koosolek peeti 3.veebruaril kus valiti raamatukogu kolme-liikmeline juhatu. Lugemiringi liikmete arv kasvas aasta lõpuks 75-le ja sissetulekud tegevuse organiseerimiseks hangiti pidude korraldamisega.

Lisaks tegutses Ollepa noorteühing (liikmeid 25). Noorteühingu põhitegevus oli näidendite lavastamine kuid korraldati ka tantsupidusid. Tantsuõhtu korraldamiseks esitati avaldused Kabala Vallavalitsusele ning nendest on säilinud väljavõtted läbi aastate 1937-1940. Kabala Vallavalitsuse vastuses on esitatud nõuded, et peol ei tohi viibida üle 90 inimese ja valvel peab olema kaks meest hüdropuldiga. Lisaks paluti Kabala Vallavalitsusest eraldi palvega luba petrooliumi ostmiseks

 

 

Raamatukogu laenutamine jõudis Ollepasse

 

Ksenja Lepik - tegevusaastad

 

1949.a oli Kabala-Rassi raamatukogu juhatajaks Linda Lääts, 1.juulil toodi raamatukogu Rassist üle Ollepa. Külanõukogu hoonesse. Põrandapinda 17,5 rm Inventariks kaks kappi  üks laud ja paar tooli. 1949.a laenutati 1553 raamatut 169 lugejale. Kolhooside moodustamine mõjutas tugevalt raamatukogu tegevust. Raamatukogus oli avatud põllumajandusnurk.

1950.a nimetati raamatukogu ümber Ollepa raamatukoguks juunis andis Linda Lääts raamatukogu üle uuele juhatajale Ksenja Lepikule.1950-nda lõpuks oli lugejaid 145, raamatuid 1468 eksamplari.

1951.a oli raamatukogu teeninduspiirkonnaks kolhoos „Koit“ ja lisaks töötas Pibari rändraamatukogu, kus laenutas Hilja Papp. Ollepa raamatukogu teeninduspiirkonnas 430 inimest. Raamatukogu aktiivi kuulusid hilja Papp, Heili Harjo, Maria Passup.

1953.a võttis ENSV Kirjanduse- ja Kirjastusasjade peavalitsus volinik Heljo Rünne vastu Ollepa raamatukogult 20 eksemplari keelatud kirjandust. Raamatukogu tööd kontrolliti läbi aasta viiel korral. Ettepanek oli senisest rohkem kasvatada elanikkonda ideelis-poliitiliste teadmiste tõstmisega, et iga kodanik oleks teadlik, et nõukogude raamat on teadmiste ammutamise rikkalik allikas.

1955.a oli fondi suuruseks 3536 raamatut. Töötas kaks rändraamatukogu. Juulis kolis raamatukogu kolhoosi kontori ruumidesse, mis asusid Endla talus. Esile kerkis probleem ruumide kitsikusega, puudus inventar ja vajalik kogus riiuleid. Järgmisel aastal eraldas kolhoos „Koit“ raamatukogule ruumide saamiseks 5000 rubla tänu millele suudeti ruumiprobleem lahendati, kuid kütteprobleeme mitte.

 

Järgnev 37- aastane elutöö

Neida Rõuk – elutöö ja raamatukogu hing

 

1958.a oli fondis 4368 raamatut ja lugejaid 239. 1.dets vahetus juhtaja, tööle tuli Neida Rõuk. 1959.a ilmus Türi rajooni ajalehes „Leek“ artikkel, kus oli pilt, kuidas raamatukogujuhataja istub toolil ja tooli all soojenduseks küünal. Ruum oli ikka veel ahjuta ja uks avanes otse õue.

!960.a kuulus Ollepa küla Põltsamaa rajooni koosseisu. Raamatukogu olukord oli kehva, väga suurt puudust tunti inventarist. Pobleemi üritati lahendada sellega, et kappidel oli ära võetud uksed ja seljatagused ning neid kasutati kahepoolsete riiulitena. Aasta jooksul lisandus raamatukogule 555 eksemplari raamatut.

1962.a toimusid järjekordsed muudatused, nüüdsest kuulus Ollepa küla Paide rajooni koosseisu. Peale kolhoosi kontori kolimist teise majja sai raamatukogu  ruumid enda kasutusse. Raamatukogule kuulus nüüd kaks tuba ja olukord paranes tunduvalt.

1966.a muutus raamatukogu teeninduspiirkond. Lisandus teeninduspiirkonnana Kahala küla.

1968.a taas raamatukogu kolimine endisesse Ollepa Algkooli ühte tuppa. Kool oli selleks ajaks likvideeritud.

1971-1973 vahepealsed aastad töötas Ollepa raamatukogu Kabala raamatukogu harukoguna.

Alates 1978.a Kahalas laenutuspunkt, taas kerkivad esile kütteprobleemid. Elanikke piirkonnas 495.

80-ndad aastad olid raamatukogule juba tunduvalt helgemad. Sel perioodil võeti väga palju  osa teatrite ühiskülastustest ja tegutses ka käsitööring.(kokku 15a).

1988.a kolis Kahala laenutuspunkt keskküttega korterisse, tänu millele lahenes ka kütteprobleem. Ollepas tegutsev käsitööring laienes edasi Kahalasse.

 

 

 IT-ajastu pealetung

Eve Rõuk – pidev enesetäiendamine ja raamatukogutöö laienemine

 

1995.a vahetus raamatukogu juhataja ja tööle asus Eve Rõuk. Alates 1997 vähenes mõnevõrra laenutajate ja lugejate arv, põhiliseks probleemiks on toodud üleüldine inimeste kolimine maalt linna (kütteprobleemid, tsentraalse kütmise lõpetamine).

Ollepa külas vähenes elanike arv ja see andis põhjuse kolida põhikogu Kahalasse.

Ollepasse jäi alles laenutuspunkt.

 Kütteprobleemid tekkisid uuesti seoses tsentraalse kütmise lõppemisega esile Kahalas ja selle tõttu oli sunnitud raamatukogu taas ette võtma järjekordse kolimise . Raamatukogu kolis endistesse valla ruumidesse.

1998a. aga juba lugejate arv 150 ja fondisuurus 7534 eksemplari, teenindatavate arv 393.

Ollepas olevate ruumidega kerkisid ette probleemid, ruum oli külm, ähvardas sulgemine.

1999.a avanes võimalus remontida Ollepas kahetoaline ahiküttega korter ja laenutuspunkt jäi Ollepasse alles.

2001.a märtsist liideti Ollepa raamatukogu juurde Villevere raamatukogu teeninduspunkt. Seoses sellega tuli juhatajal jagada end kolme kogu vahel. Liitmise tulemusena oli piirkonna elanike arvuks 599 inimest ja piirkonda kuuluvad külad: Ollepa,- ,Kahala,-  Pibari,-  Villevere,-  Rassi,-  ja Tõrvaaugu küla.

2002.a suuremaks uuenduseks oli interneti püsiühenduse loomine Kahala raamatukokku. Raamatukogus avanes võimalus pakkuda internetiteenust ja raamatukogu populaarsus kasvas tohutult. Lisaks valmis raamatukogu arengukava 2003-2008a. Raamatukogu juhataja lõpetas  samal aastal Viljandi Kultuurikolledzi ja oli valmis uuteks väljakutseteks. Kahalas organiseeriti kooskäimisi ja raamatukogutegevus muutus järjest avatumaks. Villeveres avatud laenutuspunkt kord nädalas.

2003.a oli raamatukogule taas väga edukas. Kahala ruume laiendati ja raamatukogu sai juurde palju avarust. Lisaks võttis juhataja osa erinevates koolitustest ja alustas projektide kirjutamisega. Hasartmängu Nõukogu projektist õnnestus saada rahaeraldus teenindusleti ja arvutilaudade tarbeks. Seoses külaliikumise elavnemisega tuli juhatajale juurde väga palju lisakohustusi, kuid tänu sellele leiti ka Kahalas asuvate ruumide otstarbekam kasutusvõimalus ja  ruumide ümberpaigutus. 

2004.a jätkusid remonditööd Kahalas. Põrandapinda saadi juurde 16 ruutmeetrit. Täielikult rekonstrueeriti elektrisüsteem ja paigutati tervisekaitse nõuetele vastav valgustus. Osteti uut inventari ja rakendati tööle uus arvutikomplekt koos printeriga. Ollepas asuva teeninduspunkti kütteprobleemid leidsid samuti lahenduse (uus ahi). Samal aastal alustati üleminekut elektroonilisele kogule (RIKS) ja järgnes mahukas töö fondiga.

Eve Rõuk´i panus raamatukogu tööle oli väga suur. Raamatukogu mõiste laienes väga tugevalt (projektid, külategevus, kooskäimiskoht) ja väga tähtsaks on ta alati pidanud enesetäiendamist. 

Struktuurilised muutused, raamatukogu mõiste laienemine

Viivika Lepp – raamatukogundus ja külategevus

 

 

2005.a asus juhataja tööle teise raamatukokku ja asemele tuli Viivika Lepp. Kahalas asuvates raamatukogu ruumides oli süsteemid hästi paigas ja seal suuri muudatusi ette võtta ei planeeritud. Muudatusi vajas Ollepas asuv teeninduspunkt.  

Olukorrale lisas keerulisust see, et 2005a sügisel toimusid kohaliku omavalitsuse valimised ja liitumine Türi suurvallaks. Uus juhataja sattus olukorda, millest tal aimugi polnud. Lootused ja ootused oli sellegipoolest suured ja tahe anda oma panus raamatukogu arengusse eelkäija eeskuju järgi olemas. Toetus ja nõuanded eelmise juhataja poolt jätkusid hoolimata elukoha vahetusest. See andis turvatunde ja julguse astuda „vette tundmatus kohas“. 2005.a elavnes ka Ollepa külas külaelanike omavaheline tegutsemine „Kosjavoor“ (liitumise-eelne kosjasõit) ja taasalustati raamatukogus käsitööringi tegemistega (hea võimalus külaelanike vajaduste väljaselgitamiseks ja kokkusaamiseks ning ärgitamiseks). Aasta lõpus toimus suur ühine jõulupidu Ollepas, kuhu olid kutsutud ka endised raamatukogu töötajad, et tähistada 55a täitumist Ollepa raamatukogul.

2006.a oli oodata suuri muudatusi. Vald oli liitunud suurvallaks ja järgnes struktuuride ülevaatamine ja muudatuste tegemine. Türi vallal oli hallata üheksa raamatukogu, mis vajasid ühtset juhtimissüsteemi. Raamatukogude juhatajad kartsid oma kogude ja juhtimisstruktuuride muudatuste päras, kuid esialgne „hirm“ asendus süsteemse tööga. 1. maist 2006. a. liideti Türi, Türi-Alliku, Änari, Kolu, Laupa, Taikse, Oisu, Kabala ja Ollepa raamatukogud ühtseks Türi Raamatukoguks. Kehtima hakkasid ühtsed nõuded raamatukogu töö korraldamisel ja organiseerimisel, edaspidi raamatukogude juhatajate uueks   ametinimetuseks raamatukoguhoidjad.

Ollepa raamatukogule liitumine mingeid probleeme kaasa ei toonud ja ega ei osanud raamatukoguhoidja kogemuse puudumise tõttu probleeme väga karta ka. Areng toimus endiselt ja võimalused  laienesid. Kevadel sõlmis Kabala kultuuri- ja Spordiselts lepingu Türi vallaga , et Kahala raamatukogus pakkuda tasuta arvutikasutamise teenust. Leping oli vajalik, et esitada projekt Põllumajandusministeeriumile „ Külade taastamise ja arenguks“ . Projekt sai positiivse lahenduse ja Ollepa raamatukogu soetas kolm uut arvutikomplekti.  Projekt kehtib aastani 2015.a ja kindlustab Kahalas AIP-i olemasolu. Villeveres teeninduspunkti lahtihoidmine raskendatud, kütteprobleemid ja bussiliikluse probleemid.

2006.a internetiühendus ka Ollepa teeninduspunktis, võimalik kasutada RIKS programmi ja AIP-i. Moodustati Ollepa Külaseltsing ja eelmisel aastal „Kosjavooru“ üritusest alguse saanud külaplatsi rajamine jätkus täie hooga. Kevadel pandi üles külakiik lisaks lipumast ja korrastati lõkkeplats ning suve lõpus ehitati varjualune. Alguse said ühisüritustena jaanipäev ja küla,- ning koolikokkutulek. Kokkutulekule olid kutsutud ka endised raamatukogutöötajad (kohal Ksenja Lepik ja Eve Rõuk). Endises raamatukogu hoones oli avatud näitus kus kajastati käsitööringi tööd eelmisest ja praegusest perioodist, väljapanekute seas olid ka kolhoosiaegsed meenutused ning raamatukogu ajaloolist külge tutvustav materjal ning laste joonistused.

Külategevuse koordineerimine  ja projektide kirjutamine on raamatukogu tööga on 2006.a lõpuks väga põimunud. Villeveres lõpetatakse kütmine, lahtiolekuaeg korra kuus. Raamatuid veetakse kotiga juurde ja tagasi.

2007.a oli Ollepa raamatukogule kiire arengutempoga. Jätkus sisetöö ja enesetäiendus. Raamatukoguhoidja asus õppima TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse. Koostööd tehti jätkuvalt küladega. Ollepa küla valiti „Türi valla aasta külaks“. Külaseltsingust kasvas välja MTÜ Ollepa Külaselts (juhatuse esimees V.Lepp).  Korraldati käsitöökursusi, matk, spordipäev, jaanipäev, külapäev, esitati projekte Türi vallavalitsusele ja KOA-le. Kahalas asuvad ruumid heas korras, Ollepas asuvates ruumides remondiprobleem. Laenutused ja lugejate arv püsib stabiilne võrreldes eelmiste aastatega ja probleeme ei tekkinud ka juhtimise ega eelarve osas.

2008.a jätkuvad õpingud ja traditsiooniks kujunenud ürituste korraldamine. Raamatuid on Villeverest „osaliselt ära päästetud“ ja Ollepas samuti kahe korra kütmisega nädalas ruumi soojana hoida on väga raske. Lahendus saabub sügisel Ollepa ruumide remondiga. Postkontori lõpetab tegevuse ja raamatukogu hallata jääb terve korter. Remondiraha tuleb Türi vallalt  ja inventar ostetakse projektirahadest. Remont kestab kaks kuud, kuid tulemus on ideaalne väikese küla raamatukogu ja külategevuse ühistegevuseks (elektrisüsteem, küttesüsteem, valgustus, lisapind, köök, korralik WC jne). Sisse kolitakse novembri lõpus ja selleks ajaks on sorteeritud ja korrastatud ning maha kandmiseks välja korjatud suur hulk raamatuid ja sorteerimist ning korrastamist vajavad veel remondi käigus avastatud dokumendid.